Meheks olemise kriteerium

Pühapäeva õhtul juhtusin kokku ühe veidi nokastanud kodanikuga. Sihukese noorepoolse isasloomaga, kel kilk peas ja säde silmades.

Vaatab see loomake mind hindavalt ja alustab kaugelt: "Sina oled mees ja mina olen mees!"

Üritan ohjeldada oma imestust sellise läbinägeliku ja põhjapaneva üldistuse üle. Ootan. Siira huviga, et missuguseid uudiseid ma sellelt kõiksuse saadikult veel kuulen. Pisut õõtsuvalt, aga ilmselt selline peabki olema tõeline sõnumitooja.

Kahjuks järgmiseks ei tule aga midagi sama põhjapanevat. Noh et näiteks: "me oleme kõik liivakübemed suursuguses kõiksuses" või et "täna paisati müüki poola maasikaid!". Ei midagi sellist.

Tuleb hoopis küsimus: "Kas sa oskad öelda, kus siin läheduses mõni stripibaar?"

Kuna minu koduteele jääb kahe kvartali kaugusel tõepoolest üks säärane asutus, siis juhtumisi teangi teed juhatada. Tõsi küll, koos häbeliku täpsustusega, et kuna ma pole tolles kultuuritemplis sees käinud, siis ei tea täpsemaid detaile, et kas ta ikka pühaba õhtuti lahti on või mitte.

Igatahes väljastab noorloom endast tunnustava mühatuse ja lahkub lehvitades. Õrnalt õõtsuval moel nagu valmistuks ta tegema esimesi tantsusamme. Mine tea, järsku läks ennast tööle pakkuma?

Mina jään aga mõtlikult paigale, mõeldes, et kas ma nüüd ikka õigustasin seda esimest üldistust. Et noh kas ma nüüd ikka olen piisavalt mees. Et nagu stripibaari asukohta tean, aga ikkagi?
---
piltvõetud siit

Comments

Popular posts from this blog

Facebook kui turuväljak, mis on muutumas kurjaks

Halvasti on hästi

Tihased on tüdrukud