Katkutud mõtteid

Juhtusin kokku ühe noore isasega. Sihuke härjakaelaga, elujõust punetava jume ja olemise rõõmust naerukil näoga vitaalne isend. Härjakael küsis üht, teist ja kolmandatki. Et välismaalane ja alles siia linna saabunud ja puha. Kus siin lähedal hästi süüa antakse ja kas tänaval õlut võib trimbata. Kõik puha elulised küsimused, kas pole? Üks jalg juba lahkumiseks trepil, küsis härjakael veel, et kus siin linnas paremad ööklubid ka on? Vaatasin kerge hämmeldusega noorele isasele otsa ja osutasin näpuga oma hallinevale habemele. Et kas seda näed, mees? Hakkasime mõlemad naerma. Härjakael noogutas mõistvalt ja lubas mõne noorema käest seda viimast asja üle küsida. Veetsin veel viivu iseenda üle hämmastudes. Et kuskohast mul tuli pähe oma habet argumendina kasutada? Aga näe toimis. Kultuurideülene märgikeel, kas teate. --- pilt on illustratiivne :)