Katkutud mõtteid

See on kuidagi nõme ja naljakas ühekorraga, kui sa pead ootama taksot, seistes taksode järjekorra ees, kes ootavad kundet. Lugu järgmine. Istudes Tartust Tallinnasse kulgevasse bussi, tellisin mingi hetkelise hulluse ajel taksotransfeeri. Et noh kohe bussijaama jõudes oleks mul masin vastas, kes siis fikseeritud (ja veidi väiksema hinna eest) viiks juba sihtpunkti. Astun mina-mees siis bussist välja, valmis oma istumisest kanget tagumikku kohe järgmisele kitsale toolile vajutama ... aga spetsiaalses transfeeri-peatuses pole ühtegi massinat. Küll aga seisab u neid kümmekond pikas jorus nagu laulupeorongkäigus, juhid igavlevalt pöidlalt pöidlaid keerutamas kui etapivangid. Astun ühe vangi ... ptüi, juhi juurde ja küsin, et kui "seda" taksot pole, et kas saan sama bronni tema juures kasutada? Ei-ei, tuleb seista ja oodata. Nujah, mis siis ikka. Ootame siis koos. Mina taksot, takso kundet. Seltsis segasem. Vaatan kella, vaatan bronni piletit. Ahsoo. Buss saabus varem, ni

Nägin täna sotsiaalmeedias pildikest, mida asusin mõnuga kommenteerima ja levitama ... kuid siis haarasin ise endal varrukast. Oota mees, kontrolli, ennem kui allud emotsioonile! Motivatsioon oli väga lihtne. Esmane kaader näitas, kuidas Vene telejaama NTV ekraanil räägitakse miinimumpalkadest, kus Venemaa palk on ülbelt suureks valetatud ja ülejäänud, eriti USA oma väikseks kahandatud. Ahhhaaaa - rõõmustas minu sisemine kuradike - näe jälle üks võimalus näidata vene meedia valelikkust! Aga siis jõudis kohale mõistuse hääl: "kuule, niiiiiiiiii ülbelt ei saa vist siiski valetada?" Kiire kontroll näitaski, et tegu on 2016.a USA presidendivalimiste aegse hanega, mis elab oma elu siiani ja mida levitavad kahjuks ka parimad meist. Ülemisel pildil siis liba-kuvatõmmis, alumisel päriskuva. Pikemat seletust võib lugeda siit . --- kaheosaline pildisulatus on isetehtud