Katkutud mõtteid

Hiljuti toimunud lustliku ettevõtmise kurblooline kõrval-liin --- Üritus on peale hakanud, väärikad mehed-naised end laudade taga sisse seadnud, esimesed õlled äragi proovitud. Ikka tublid kohalikud valla-ametnikud ja vintsked ettevõtjad, sekka kaugema kandigi esindajaid. Mõni suisa prominent ja väljamaalane ja puha. Siis aga kakerdab sisse kohalik poolparm. Sihuke noorepoolne mees, mistap pole veel väga ebameeldiv vaadata, kuid diagnoos on selge - sotsiaalabi kontori püsikunde. Tahab ka kuhugi lauda istuda. Korraldajad tõrjuvad teda kuidas oskavad, et "no ehk oleks isegi saanud osaleda, aga näe hiljaks jäid!" Närtsimahakkava välimusega parm painab ja lunib, et ta ei tahagi hindamises osaleda vaid ainult proovida ja maitsta erinevaid õllesid. Kui näeb, et ikka kuidagi ei saa, siis solvub ja kooserdab saalist välja, pisar silmanurgas. Ukse peal pöördub ümber ja rehmab pihkusurutud mütsiga: "sitapead olete!" - kõlab tema murduvahäälne kraaksatus, enne kui

Inimene on antenn. Sihuke kahel jalal kõndiv, veidi keeruliselt üles ehitatud, pulki täis peaga antenn. Mida teeb üks antenn? Aga mida ta ikka oskab? Võtab vastu ja edastab mingit signaali. Võtab vastu, filtreerib, moondab, segab, töötab ümber ja edastab. Vastavalt sellele, millele on tema pulki täis raadioaparaat häälestatud. Vaadates ringi eelkõige sotsiaalmeedias, aga ka pärismeedias levivat, siis on enamik raadioaparaate häälestatud negatiivile. Oi näe see armastatud laulja/näitleja/kirjanik suri ära, ei siukseid enam ei ole ega tule. Ilm on sitt ja lumesahk lükkas mu hoovitee täis. Inimesed on lollakad ja valivad valesid erakondi. Vaata kõnnid sa mööda teed ja keset seda laiutab koerajunn. Tee kõrval aga õitseb lilleke, sihuke harilik ja veidi rääbakas võililleke. Kummast sa pilti teed ja feissarisse või instasse üles paned? --- Minu tänane positiivne killuke tuleb aga Tartu bussijaamast. Selle müügiputka on ilmselt kõige külastatum kiosk, kuhu ma juba aastaid satun. Ritua