Katkutud mõtteid

Natukese moodsat meediasoigu. Ei mitte sel teemal, et keski on kuskile kaldu. Ja kindlasti ei nimeta ma nimesid, sest mitte need pole olulised. Oluline on osa meie meediakultuurist. Või siis kultuuritusest, kui soovite. On üks raadiosaade, mida ma ei suuda kuulata. Selle kaks saatejuhti on nii kenasti vastandlikud, kui üldse olla saab. Vanem, aeglasem ja soliidsem härrasmees ja noorem ning nugisena terav noorem kolleeg. Sääraste vastandite peal elab kogu kergema otsa meelelahutus, kus pool huumorist on juba visuaalis kinni. Pat ja Patasson, kui soovite: pikk, kõhn ja viril ühelt poolt; lühike, paks ja elurõõmus teiselt poolt. Ah ja Oh, kui soovite. Piip ja Tuut. Kaunitar ja Koletis. Kalle Kantpüks ja siis see teine. Lühidalt - säherdune kaksikjaotus on intuitiivselt arusaadav, konflikt kenasti algusest peale sisse kirjutatud ning publiku tähelepanu seega juba saavutatud. Võta aga popkorn lähemalt ja naudi lihtsavõitu mängu. Ka täna viisin enda peal läbi selle inimkatse. Et no