Isikustamine = tülikiskumine
„Jüri andis Marile peksa“ või „peretüli käigus kasutati vägivalda“ - kas pole erinevad sõnumid? Esimese lugemise järel kerkib lugejas raev „no küll see Jüri on ikka tõbras, oleks talle endale vaja peksa anda!“. Teise järel tekib arusaam, et selles perekonnas on probleem, millega tuleb tegeleda. Ja nüüd kaks teemat, millest ma tahtsin tegelikult rääkida. 1- Peaminister ja teadusnõukogu . Õhk on paks süüdistustest, et mis juhtus, miks ikkagi vana ei sobinud ja miks uue nõukogu juht vaikib, kas kõik on tsenseeritud/parteiseeritud jne. Peamine ikka, et kes on süüdi?! Kriisijuhtimises on üks lihtne reegel – räägib üks inimene. Ühe hääle ja näoga väljastatakse üks sõnum, selleks et oleks võimalikult vähe valestimõistmise võimalusi. Valesti mõistetakse niikuinii ja tihti pahatahtlikult, kuid üks kõneisik vähendab segadust ning sellest sündivat ärevust stiilis „aga kui jutud on erinevad, siis mis on tegelik olukord, mis nad varjavad ja miks valetavad?“ See ongi ainumas põhjus, miks meie