-poolsus või -äärmuslus?

"Niisiis on eksitav näha parempoolsuses mingit marmorskulptuuri, mis 1789. aastal valmis tahuti, mis on siiani oma kaunist kuju säilitanud ning mida vahest ajaga kogunenud tolmukattest puhtaks pühkida tuleb, et skulptuuri tõeline vorm muu sadestuse alt uuesti välja kooruks."

"Millest me räägime, kui räägime parempoolsusest?" - ERR portaalis ilmus suurepärane kirjutis Aro Velmet sulest.

Mulle väga meeldib selle loo põhitees: pole olemas üheselt mõistetavat parem- ja vasakpoolsust.

Nende mõistete sisu ja olemuse üle tuleb pidevalt esitada küsimusi. Et mida see -poolsus tähendab konkreetse inimese peas ja mingis väga konkreetses küsimuses. Ning peamine - miks? Milliste tunnuste alusel peaks see liigituma üheks või teiseks?

Üks miksidest on mh ka see, et miks meile mitte meeldiv -poolsus/meelsus on enamasti kohe ka -äärmuslus? Lihtsalt sellepärast, et ta jääb meist väga kaugele? Või on päriselt nood tegelased äärmuslased, kes kasutavad äärmuslikke võtteid, sh vägivalda?

Sellel arutlusel on paraku aga ka sissekirjutatud häda. Taolised mõttekäigud on keerulised. Ja seega enamikule ebahuvitavad. Lihtsate ideoloogiliste loosungite tasandil tegutsemiseks pigem segavad kui toetavad.

Ning et mitte jääda üldsõnaliseks, toon konkreetse näite. Iseenda. Paremat pole ju kuskilt võtta :)

Mulle on sümpaatsemad need poliitilised kooslused, kes vähemalt üritavadki ennast ideoloogiliselt määratleda. Nendega on võimalik vähemalt suhestuda ja/või vaielda.

Minu jaoks teeb see olukorda mitte küll lihtsamaks, kuid vähemalt huvitavamaks.