Reisirituaal

Kes omal ajal vähegi rongiga mööda „suurt kodumaad“ kolistanud, mäletab seda kummalist reisirituaali.

Isegi kui oli vaja sõita ühest teivasjaamast teise, kougiti kusagilt välja suupiste ja kärakas. No kasvõi siniseks keedetud kanamunad ajalehenutsaku sees, kui midagi muud võtta polnud. Ja no häda pärast kasvõi veerandliitrine viinake, aga komme oli komme. Rong ei lähe muidu käimagi, nagu öeldi.

Ja näed, ajad lähevad ja olud muutuvad, aga komme jääb.

Varahommikul Narvast väljuv buss. Ammustest rongi-aegadest pärit taat. Ühest taskust kougitakse välja toorsuitsu singi ribakestega kilepakend. Teisest käib efektse klõpsakaga lahti käänisnuga ja avatakse sakuska kileümbris. Kuskilt kolmandast, põuesügavusest pisike pudel.

Selleks ajaks, kui buss Narvast väljuma hakkab ja bussijuht loeb ette muude teadete hulgas: „bussis on keelatud suitsetamine ja alkohoolsete jookide tarvitamine“ on taat juba enda ja oludega nii rahul, et räägib omaette. Pudelile tehakse põhi peale ja rögisetakse rahulolevalt.

Krasota ja lepota, või siis kuidas?
---
Täiendus: see rongirahva hulgast pärit taat osutus mitmeplaaniliseks.

Kõigepealt lülitus ta kõnerežiimile, üritades ümbritsevatega vestlusse astuda

Seejärel tuli aevastusrežiim, kus vanainimeselikult ägisevad aevastused plärtsatasi kord minutis ja nii paarkümmend korda järjest

Lõpuks saabus unerežiim

---

pilt võetud siit