Omaksostmine

Hiljuti toimunud lustliku ettevõtmise kurblooline kõrval-liin

---

Üritus on peale hakanud, väärikad mehed-naised end laudade taga sisse seadnud, esimesed õlled äragi proovitud. Ikka tublid kohalikud valla-ametnikud ja vintsked ettevõtjad, sekka kaugema kandigi esindajaid. Mõni suisa prominent ja väljamaalane ja puha.

Siis aga kakerdab sisse kohalik poolparm. Sihuke noorepoolne mees, mistap pole veel väga ebameeldiv vaadata, kuid diagnoos on selge - sotsiaalabi kontori püsikunde. Tahab ka kuhugi lauda istuda. Korraldajad tõrjuvad teda kuidas oskavad, et "no ehk oleks isegi saanud osaleda, aga näe hiljaks jäid!"

Närtsimahakkava välimusega parm painab ja lunib, et ta ei tahagi hindamises osaleda vaid ainult proovida ja maitsta erinevaid õllesid. Kui näeb, et ikka kuidagi ei saa, siis solvub ja kooserdab saalist välja, pisar silmanurgas. Ukse peal pöördub ümber ja rehmab pihkusurutud mütsiga: "sitapead olete!" - kõlab tema murduvahäälne kraaksatus, enne kui mees väljub.

Mõni aeg hiljem aga on parm tagasi. Istub vaikselt nurgalauda ja jälgib toimuvat. No tema tahaks ju ka keelt kasta ja üksteise järel eri märjukesi mekkida! Pildike vana nagu elu ise – külasant tahaks ju kasvõi poole silmaga kiigata ja kasvõi ninaotsaga nuusutada, et mida siis mõisaköögis praavitatakse ja kuidas härrasrahvas pidutseb!

Kui üritus läbi, algab heategev oksjon. Üritusel proovida olnud õllede ülejäänud pudelid lähevad müügiks, et selle raha eest osta välja Simson von Seakyll kujuke Püha Katariinast kui Kadrina kaitsepühakust.

Esimesena pannakse müüki kogu komplekt - 27 eri õlut alghinnaga 100 eurot. Väsinud mehe nägu lööb särama nagu jõulukingi saanud laps. Ta kräuksatab: "Mina! Mul raha on ju!" Oksjonikorraldajad löövad käega, aga siis minnakse vaatama, et kas parmul ka tõepoolest raha on. Näe ongi! Kaks väga kortsus 50-eurost niiskes pihus. Kuskohast ta need saanud on, pole aimugi.

Igatahes oksjon liigub edasi, härrasrahvas lööb hinna üles ja kasin tegelane jääb löödud näoga vaguralt edasi istuma.

Siis aga saabub ludrikese tähetund. Ükshaaval müüakse pudelikesi, kord kahe-kolme euro eest, mõni aga suisa kümne ja rohkemagi raha eest. Kulunud rõivais vennike vehib agaralt osaleda, arvates endale iga ostuga ühiskondlikku staatust omandavat. Et näe tema-mees jaksab vallavanemast rohkemgi pakkuda ning kohaliku kuninga käest õlle suisa peost välja tingida!

Pikka juttu lühikeseks siludes – õhtu lõppedes vantsib lääpas taldadega vallavaene minema, veidralt viltune naeratus valgustamast ta õnnehetke. Sai ta ju koos teistega heledas saalis koos olla ja hetkekski end võrdväärsena tunda. Pagan teab kuskohast saadud saja euro asemel on tal aga nüüd pooltühi kastike kohatult kalleid õllesid ning hinges rebenev soojus – sel õhtul ta sai ju raha võimu maitsta ja ennast mõnekski hetkeks vähemalt enda meelest omaks osta!

---

pilt laenatud siit