XVI sajandi maal

Tegevuspaik: Tallinna Keskturu vastas olev Tai resto
Osalejad: kulunud spetsialist, ettekandja, mina
Oluline rekvisiit: seinale kriidiga maalitud kuningaportree

Tillukese restorani ainuke külastaja peale minu on luitunud olemisega kodanik, sama kulunud nahkvest seljas, konutamas pooliku õlleklaasi taga. Kiikan korraks menüüd, tellin vürtsikamaid toite ja istun teise nurka.

Võidunu nahkvest jõllitab ainiti oma klaasi, justkui üritades vaimujõuga õlle taset selles kergitada. Kuna ponnistus ei kanna vilja, ohkab vest, lonksab klaasikesest ja kraaksatab ootamatult: "Kas see maal on kuueteistkümnendast või seitsmeteistkümnendast sajandist?"

Blond ettekandja võpatab ja küsib segaduses: "Vabandust, misasja?" Vest noogutab, pilku tõstmata, portree poole ja küsib nõudlikumalt: "Mis ajast see maal on?"

Näitsik kaob ehmunult kööki. Mõne aja pärast tuleb tagasi, huulil enda meelest mõistlik seletus: "Ma ei tea mis ajast see pilt on, kuningat kujutatakse alati nooremana." Vest noogutab: "Tänan"

Kaks lonksu hiljem vaatab vest ahastades üha tühjemat klaasi ja kraaksatab taas: "No vaadake seda nägu!" Blond letitagune ettevaatlikult: "Aga mis tal viga on?" Vestistatud spetsialist: "See pole ju normaalne! Tal on midagi puudu. See peab olema kuueteiskümnes sajand!"

Ruumi laskub hämmeldunud vaikus. Kodaniku klaas saab tühjaks ja silmis kustub lootusetu helk, tuleb vist uinak.

Selliste hetkede nimel tasub ju pealinnas käia, kas ei?

Eesriie.