Mobiiltelefon kui intelligentsustest

Sõites keskmiselt kord nädalas Tartu-Tallinn liinil, veendun taas ja taas avatud kontori miinustes.

Jah tõepoolest LuxExpressi nö lounge poolel on mugav istuda, kuid enamasti täis ka asisemat rahvast, kes aega töötegemiseks kasutab. Hetkel näen enda ümber 5-6 avatud arvutit, millel ühe ekraanil on mingid tabelid, teisel graafikud, kolmandal toimetatakse teksti jne.

Aga oh häda, samal ajal tähendab see seda, et kogu aeg on vähemalt ühel inimesel ka käes telefon, täna oli rekordiks ühekorraga viis valjuhäälset kõnet.

Uus mobiilne turismiäpp, kliendile kauba komplekteerimine, visiitkaartide tellimine, lennujaamast konverentsikülalise pealevõtmine, voolutugevuse reguleerimine pumbajaamas - need on teemad, mida ma hetkel korraga kuulen. Silmaring üha avardub, ähvardades kõrvade kaudu välja voolata.

Mobiiltelefoni kasutamine ühistranspordis on intelligentsus-test. Eelkõige emotsionaalse intelligentsuse oma - kas sul jagub empaatiat oma kaasreisijate suhtes või mitte. Hetkel läbib selle vaid üks hallipäine tegelane, kelle kõnelemist markeerivad vaid liikuvad huuled, kuid kelle vestluse sisu ma ei kuule.

See firma, kes paneb esimesena Tallinn-Tartu liinile käima vaikusekohustusega bussi, pälvib minu kiituse ja püsikliendi staatuse.
---
algselt avaldatud FB's 19.sept 2017

Comments

Popular posts from this blog

Facebook kui turuväljak, mis on muutumas kurjaks

Halvasti on hästi

Tihased on tüdrukud