Tehnoloogia tapab demokraatia?


Selle võimsa kõneakti lühikokkuvõte: tehnoloogia on tapmas demokraatiat. BREXIT oli maailma ajaloo suurim valimispettus ja meie seadused olid jõuetud sellele pettusele, valedele ja kurat teab kelle rahadele tuginevale, miljonite inimeste elu mõjutavale kuriteole adekvaatselt reageerima.

Kuna BREXIT'i mainimine mõjub mõlema laagri aktivistide jaoks aju tuimestava ärritajana, siis soovitan: ärge vaadake seda kõnet ennem kui olete siinse teksti lõpuni lugenud. Edasine ei ole kokkuvõte, vaid kaasnev mõttekäik.

Demokraatia taandub suuresti protseduuridele. Valimisseadustele ja muule sellisele tüütu ja tehnilisena näivale reeglistikule, mis sätestavad, mida ja kuidas võib teha valimiskampaaniate käigus.

Need piirangud pole tekkinud tühjale kohale. Liiklusseadused on kasvanud vere ja pisarate, vigastuste ja surmade, loendamatute õnnetuste padrikust. Kriminaalseadused luuakse ohjeldamaks varguste ja pettuste, sulitempude ja massimõrvade džunglit. Valimisseaduste taga laiub võimu ja raha kuritarvitamise ning korruptsiooni ürglaas.

Nende reeglite järgimine ehk õigusriik on see õhuke turvis, mis hoiab meid tsiviliseerituna. Ohjeldab vähemalt mingil moel eluomast ebavõrdsust.

Praegune ITK suhtlusplatvormide areng on aga senistest turvataradest üle astunud. Selles pole iseenesest midagi head ega halba. Seadusi kirjutataksegi enamasti tagantjärele tarkusest. Valimiste ja referendumite ja muude taoliste demokraatlike tahteavalduste eel ja ajal avaliku arvamusega manipuleerimises pole midagi uut ega erakordset. Reeglitele vilistamine ja nihilistlik-anarhistlik vastuhakk "süsteemile" on sama loomulik kui soov maailma korrastada. Entroopia seadused, kui soovite.

Samavõrra arusaadavalt pelutav on aga see, kui senise tsiviliseeritud elukorralduse sisse murrab end kamp, kelle jaoks on nauding ja eesmärk omaette poriste saabastega vaibal talluda. Kamp Švondereid, kes professor Preobraženskilt nõuavad söögisaali ja vastuvõturuumi üleandmist majakomiteele.

Kuna kõne keskseks elemendiks on BREXIT ja viidatakse ka Donald Trumpi valimistele, siis soovitan need kõrvust mööda lasta ja mõelda laiemalt. Kas senine esindusdemokraatial põhinev elukorraldus on kaitsmist väärt? Mitte Euroopa Liit või Eesti Vabariik või mõni muu poliitiline moodustis, vaid justnimelt see meetod, see protseduur, mille abil saab vähemalt aeg-ajalt luua rahvale võimalus anda ning võimudele kohustus kuulata tagasisidet. Või on sellele mehhanismile mingi mõistlik ja teostatav alternatiiv?

Ei, ma ei arva, et kõik selles kõnes öeldud väited on tõesed. Ja ei, ma ei arva, et Euroopa Liitu kuulumine on ülim hüve ja sellest lahkumine suurim rumalus. Aga mind tõepoolest köidab see, kuidas BREXIT tõstatab küsimusi, mida me ei viitsinud enam endalt küsida. Alates sellest, et misasi on Euroopa Liit ja misasi on suveräänsus ning lõpetades sellega, et kas demokraatia on midagi enesestmõistetavat ning kas ja kuidas seda kaitsma peaks.

Ning lõpetuseks - ei ma ei arva, et tehnoloogia, sh ITK platvormid tapaks demokraatia. Need suhtluskeskonnad ise muudavad lihtsalt saadaolevat tööriistakasti samavõrra nagu Gutenbergi kirjapress. Edasine on aga juba meie endi teha.

Nüüd aga - võtke endale 15 minutit ja nautige tõeliselt head esinemist, milles mõõdetakse nii emotsioone kui argumente välja moel ja määral, mis paneb auditooriumi korduvalt aplodeerima - seda ei juhtu väärtkõnedega ärahellitatud TED formaadis just liiga tihti.

Comments

Popular posts from this blog

Facebook kui turuväljak, mis on muutumas kurjaks

Halvasti on hästi

Tihased on tüdrukud