BREXIT'ist kolmes vaates

Alustuseks aus ülestunnistus: ma pole mitte ühestki otsast antud valdkonna spetsialist. Euroopa Liidu toimimismehhanismid on minu jaoks üsna sama segased kui keskmisel kodanikul. BREXIT kui selline pole aga lõplikult selge ilmselt mitte kellelegi, isegi mitte vastavate läbirääkimiste pidajatele.

Seega, lubage diletandil püstitada filosoofilisena kõlav vaateplatvorm, millelt vaadelda toimuvat. Ja las sellel platvormil olla kolm tasapinda, mis võimaldavad kolme eri perspektiivi.

Esimene ehk lühiperspektiiv. Lähema aja, ütleme nii lähema paari aasta perspektiivis kulutatakse liiga palju aega, auru ja ressursse paanitsemisele. Kuna kõik toimub esmakordselt, siis üritatakse kõiki lahenduskäike korraga läbi mõelda ja ette planeerida. See on aga lihtsalt võimatu.

Teine ehk keskpikk perspektiiv. Nii umbes 5 kuni 10 aasta pikkune. Selle käigus kulutatakse liiga palju ressursse läbirääkimistele, selle käigus takerdub reaalne majanduslik läbikäimine ning kantakse kahjusid. Kes rohkem, kes vähem, pole ülelüldse oluline. Tuhandete ametnike ja poliitikute kogu aur läheb reguleerimisele ja ümberkorraldamisele.

Kolmas ja kaugem perspektiiv. No ütleme paarikümne aasta pikkune. Kaugem jääb nii ehk naa nii paksu udu taha, et see pole prognoositav ja siina kiikamine oleks omakorda meie aega ja ressursse mõttetult kulutav.

Ma olen üsna kindel, et ka paarikümne aasta pärast jääb London Inglismaa pealinnaks. Kas just Suurbritannia praeguses vormis, mine tea, nt Šotimaa võib vahepeal eralduda, aga Inglismaa vast jääb ikka alles.

Aga kas nende paarikümne aasta pärast Brüssel jääb Euroopa Liidu pealinnaks? Et kas Euroopa Liit jääb selleks ajaks alles? Kas praegusel kujul või üleüldse? Selle peale ma igaks juhuks kihlvedusid sõlmima ei hakkaks.

Ja selle allesjäämise küsimuse otsustab suurel määral seesama BREXIT, sest selle käigus saab paljutki selgemaks mõelda ja püstitada taas neid baasküsimusi – et mis ja milleks. Kas need ressursid, mis praegu kulutatakse selle lohmaka masinavärgi peale, on hästi panustatud? Kas dinosauruste ja muude hiidloomade väljasuremise üks võimalik põhjus polnud üüratu kere, mille käimashoidmiseks kulus ebamõistlikult palju ressursse?

Ja lõpetuseks väike naljake (mille autor ei ole mina) – kui te arvate et saate aru BREXIT'ist, siis te pole olnud piisavalt tähelepanelik.

---
pilt võetud siit
---
lugu ilmus siin