Nagu imevägi

Kus mujal kui kaugliinibussis kohtad sa kõige värvikamaid isendeid. Istud mugavasti maha ja asud loodusvaatlusi tegema.

Ümbritseva kolme istme asukad võtavad maha istudes välja telefonid, justkui sooritades mingit kummalist riitust. Kolmest suust valgub välja jutupadin nagu kevadine kosk. Üks dikteerib tugeva vene aktsendiga ühest telefonist teise (!) eestikeelset etteütlust. Teine jagab lapsele juhendeid, kuskohast midagi kodus leida.

Kõigist kolmest on aga peajagu üle Sportlik Daam. Tumepunaste lokkide lehvides seletab ta kellelegi pikalt möödunud võrkpallimatši ja seda milline mölakas ta treener on. Eksalteeritud toon ja kaheksajalana vonklevad käed ei jäta kahtlust – tegu oli otsustava mänguga.

Mis aga algajat loodusvaatlejat eriti hämmastab, on sõnavara. Umbes neljast-viiest sõnast saab konstrueerida kõige keerukamaid ja mahukamaid kujundeid, millega kirjeldada nii oma emotsioonide peenemaid võbelusi kui keeruka mängukomberuumi rikkumisi.

„Nagu noh nagu midagi kuidagi või niimoodi.“ „Noh ja siis nagu ta ütles nagu midagi.“ „Ja siis nagu polnud mul nagu mingit tuju või nagu niimoodi“

Keelekõrv kuulab ja imestab. Mis võluvägi selles imetabases sõnas „nagu“ on? Et nagu kood kohe või midagi. Nagu kuidagi niimoodi.

Comments

Popular posts from this blog

Facebook kui turuväljak, mis on muutumas kurjaks

Halvasti on hästi

Tihased on tüdrukud