Antiik-telefon

Antiik-telefon
ehk
"kas see on 2015.a mudel?"

Mulle meeldib, kui telefonil on ümbris. Noh veidi kohmakam ja kopsakam seevõrra see nutijubil kindlasti on, aga vähemalt pole vaja muretseda klaasimõrade pärast.

Telefoni soetamisel polnud parasjagu muud võtta kui valget värvi odava kunstnaha imitatsiooniga kaasi. Eks ajapikku juhtus see mis juhtuma pidi ehk kate hakkas murenema ja võiduma, nähes lõpuks päris räpakas välja.

Seadsin täna sammud siis samasse boksi, kuskohast sai ost tehtud. "Oi aga see on ju 2015.a mudel, ei sellele meil küll katteid müügil pole, ainult neile mis parasjagu saadaval on. Aga te minge vaaaata sinna, ehk neil on"

Boks number kaks. Müüjad kogunevad huviga minu telefoni ümber ja sositavad pisut. Vanem ja väärikam neist aga raputab pead - ei, ei ole, lootusetu seis. Aga ehk vooooot tolles kohas leiab?

Kolmandas poekeses piisab müüjapoisil vaid korraks vaadata, et küsida: "kas see on 2015.a mudel?" Kerge üllatuse ja ehk koguni austusega sõrmitseb noorsand seda vidinat, kui korraga talle meenub midagi. Poe kaugeimast nurgast, teiste karpide alt, kougitakse välja ja tuuakse uhkusega päevavalgele: "meil üks ja viimane selline kate isegi on!"

Lõpp hea, kõik hea. Aga kuidagi kummaline tunne jääb hinge ... kui nad veel teaks, mis aasta väljalase mina olen!

Comments

Popular posts from this blog

Facebook kui turuväljak, mis on muutumas kurjaks

Halvasti on hästi

Tihased on tüdrukud