Kes on majas peremees

Laupäeva õhtu. Joviaalses tujus seltskond. Kohalviibiv Venemaalt pagenud lauakaaslane purtsatab: „kes on majas peremees?“ ja saabub kohmetu vaikus, kus ülejäänud üritavad maha vaadates ja naeratades varjata kohmetust.

Kes on majas peremees. Njah. Kuidas saabki Venemaa olla mitte-impeerium, kui selle asukad jätkavad isegi peale pagemist selle küsimuse esitamist. Et „Ты чей холоп будешь?“ (kelle alluvuses/omandis sa oled?). See maailm on hierarhiline. Kas sina või sind.

Kes on majas peremees. Kas pole just see küsimus, mida üritab Venemaa lahendada Ukrainas? Et kas Moskval on õigus istuda Kiievile pähe ja sundida oma elukorraldust ümber vaatama. Et „mis õigusega naaber otsustab olla iseseisev?“

Kes on majas peremees. Ja korraga saab selgeks, kui sügavas vastuolus on needsamad paljuräägitud euroopalikud väärtused ja Russkii Mir. Euroopalikus kultuuriruumis vähemalt üritatakse rääkida võrdpartnerlusest ja individuaalsete valikute vabadusest. Ehkki siinsamas ruumis istuvad inimesed, kes üritavad seda naeruks panna.

Kes on majas peremees. Et kas õigus on ainult sellel, kes kuulutab end peremeheks ja kes siis jõupositsioonilt ennast kehtestab? Kes on пахан (ninamees vangikambris)? Või järsku võib olla õigus ka sellel teisel osapoolel, kes pole enda üleoleku tõestaja? Kas õigus, õiglus ja väärikus saavad eksisteerida väljaspool jõusuhteid?

Kes on majas peremees. Kas pole see üks lihtne küsimus. Ja kuipalju see kõneleb küsija kohta. Ja meie kõigi kohta.
---
asjasse otse mittepuutuv, kuid ülilahedasti teemaga seonduv pilt võetud siit